Milk Magazine

Sain Milk ajakirja kätte..kunagi sada aastat tagasi oli mul sellest blogis ka juttu. Pabekandjal oli ikka uhke tunne oma beebisid vaadata. Grete Talu oli minust juba ette jõudnud ja blogis sellest juttu teinud..mul jääb üle siia vaid link pista: Grete Talu
Aitähhid Katrina Tang`ile!!

Minu kõige suurem õnn

Kunagi on tark inimene öelnud: " Otsime nii innukalt õnne, et tormame sageli sellest mööda". Minu kõige suuremad silmaterad ja paharetid on minu kaks võrratut last. Vahest suudavad nad korraldada igasugu sigadusi..aga ilma nendeta oleks elu mõttetu.
Üks on juba nii suur, et vaatab alati temast tehtud pildid üle ja käseb koledad ära kustutada:D Ma tavaliselt seda ka teen..aga ilma hammasteta pilti tahtsin ikkagi alles jätta. Mul tuli teda natuke ka meelitada, et ta oma klahvideta suukese avaks:D Tean küll, et ei tohi naerda...aga no on naljakas kui esihambad läinud:P Õnneks kasvavad uued ja ilusamad ja siis saab temast veelgi ilusam daam kui ta praegu on...ohhh, kus aeg ikka läheb. Loorel on täna aga ka suur tähtis päev..poolteist aastat ilmaelu seljataga.

Seda ka, et kõik kellel ma olen lubanud pildistamise teha võtke mul nüüd nööbist kinni;) Jalg on mul terve ja saan roomama tulla!

Eliis ja Piret

Leidsin metsast diivani..

Eelmine nädal mõtlesin, et oleks vahva teha metsas diivanil perepilte või niisama aelamise pilte:P Kuidas diivan aga metsa saada...eks ta mõtteks jäänud olekski. Lisaks ei ole mul sellist ilusat diivanit ja suurt autot ja viitsimist kah, et mingit kolimismängu mängima hakata:D
Eile läksin laste ja koertega metsa ning leidsin diivani...hmm tegelt tundub ikka väga kummaline. Mingi rumalapoolne inimeseloom oli selle metsa toonud. Mul oli muidugi fotokas kaasas ja tegin mõned klõpsud. Kui seda diivanit natuke putitada ja keerata siis saaks täitsa lahedaid pilte seal veelgi teha. Vähemasti niipalju kasu rämpsust metsa all.

Heinamaa

Mul on kaks koera, kes on teineteise vastandid. Sampo( see habemega) on täielik artist..ronib kõikjale, kus olen mina. Kodus olles ei jää sammugi maha. Kirglik jahimees aga muidu jube memmekas...ei tea kus ta selle päris:P Kata (blondiin) seevastu on täiesti iseseisev isiksus. Nuusutab lilli, kaevab mutte ja hiiri põllul. Kui otsustan kodupoole minema hakata siis pean tavaliselt teda ootama, sest madaam on hõivatud mõne putuka uurimise või mullakihtide määramisega.

Läksin siis ilusal suvepäeval põllale ja võtsin fotoka ka kaasa. Lootsin leida mõned kenad põllulilled ja niisama nautida lühikest suve mis meile antud on. Nii kui ma mõne huvitavama lille leidsin sättis Sampo ennast loomulikult kaadri keskele ja hakkas poseerima...mis siis ikka tegin temast mõned portreed:D Sampo ongi mul loomupäraselt selline esineja ja naudib tähelepanu 150%. Kata tuli ka kontrollima ega Sampo temast ometigi rohkem tähelepanu ei pälvi. Kamandasin ta istuma ja tahtsin temastki teha mõned klõpsud. Sampo muidugi ei saanud sellest kohe üle ja raputas kõvasti oma märga kasukat Kata kõrval..imekombel jäi see mul ka kaadrisse ja sain täitsa vahva pildi:P

Metsas meeldib meile ka käia ning Sampo tõeline pale tuleb just seal välja...muidu suudab ta jätta kõigile mulje, et on tõeline härra ning igas olukorras laitmatu käitumisega..kunagi ei märatse ja jookseb vaid traavi:D:D Seda kuidas ta meeletu kiiruse ja puude raginal ringi rallib mul pildile saada ei õnnestunud..aga peale toredat möllu sain ühe ilusa portree temast küll.