Kati sünnipäev

Missasi see sünnipäev siis õigupoolest on? Põlvkondade kaupa on peetud sünnipäevaks seda, et sünnipäevalaps kellel justkui peaks olema eriline päev vaaritab erinevaid toite ning ootab kalleid sõpru külla. Enamasti hakkab sünnipäev juba eelmisel õhtul pihta karulite ja porgandite keetmisega ning sünnipäeva hommik algab stressiga, kas ikka jõuab kõik vajaliku õigeks ajaks valmis. Hoidku jumal selle eest kui külaliste saabumise ajaks on tolmurull toanurgas ning sünnipäevalapsel põll ees..sest see ei ole ju sünnis:) Kui külalised tulevad peab sünnipäevalaps ennast suutma ka ära kasida, sest seda on teistel tore näha. Mina arvan aga seda, et üks korralik sünnipäev peab olema hommikust õhtuni tore just sünnipäevalapsele. Selle eest pean olema väga tänulik oma ämmale, kes alati on appi tõtanud kui mina käed rippus oma sünnipäevaga midagi teha ei oska ning salati hakkimine ka nadilt välja tuleb:P Ühesõnaga minule väga meeldib kui minu eest sünnipäevaks kõik ära tehakse ning ma saan seda päeva nautida ja heldimusega meenutada kui vahva kõik ikka oli.
Loomulikult on kogu see jutt minu vaatevinklist ning kindlasti on palju inimesi, kes südamest naudivad teistele kokkamist..seega tuleb seda teksti ikka naljaga võtta;)

Seekord oli aga sünnipäev minu suurel sõbrannal ning patendeeritud assistendil Katil ja ma ei saanud lasta käest võimalusel üks tema südamesoov täita. Katile meeldivad hirmsasti afgaani hurdad ning kui tema kunagi suureks saab( st. lapsed pesast lahkuvad) siis võtab ta endale just sihukest tõugu tegelase:)
Erinevate juhuste kokkulangemisel nagu meie elus ikka, kohtasime me Pärnu koertenäitusel minu kauaaegset tuttavat ning tuli jutuks, et afgaani oleks hirmsat moodi vaja pildile. Nüüd oli vaja vaid natuke oodata ning oligi mulle kõne ning kontaktid ühe toreda afgaaniomanikuga loodud.  Sünnipäeva hommikul tehti Katile ZeigNess ilusalongis meik, sofriks oli Kati tubli mees Priit ning assistendiks Kati õde Elge. Suuremad piigad vedasime kah kaasa ning sõitsime Tallinna poole, sest seal elas meie ilus huraline Boss:)  Nautisime ilusat suvepäeva, pildistamist, päikeseloojangut, veini, sushit ning lõpuks ka juhuslikku ilutulestikku:D

Üks teema on veel millest olen tahtnud kirjutada aga kuhu sa seda juttu ikka niiväga lisada oskad. Nimelt see, et miks ma seda teen, et miks mulle meeldib pildistada ning olla pildistatav:)? Põhjus on ikka selles, et mitte ühtegi möödnud päeva oma elus ei saa me tagasi..isegi kui me arvame, et ah mis selle aastaga muutub, olen ju ikka samasugune ning mis edevus see on, et vaja kogu aeg kaamera ette ronida.  Minule meeldib aga väga vanu pilte vaadata ning isegi paari aasta vanustel piltidel näen ma teistsugune välja kui täna. See annab aimu, et 10 aasta pärast olen ma jälle muutunud:D
Lisan siia mõned klõpsud Kati sünnipäeva tripist. NB! Beezi seeliku meisterdas sünnipäeva laps ise oma kuldsete kätega:)
Vahepeal on Bossu pildiseeria koos oma imekauni perenaisega. Aitähh sulle!!! Nii meie päev möödus hommikust kuni päikeseloojanguni..